Digitaalne kaksik ja selle ehitamine ei tähenda ainult arvutis simulatsiooni jooksutamist ja tarkvara arendust. Selleks, et alustada uue lahenduse rakendamist on oluline mõista, mis on selle tegevuse eesmärk. Eesmärke võib püsitada vastavalt varasemale harjumusele. Samuti ei pea tingimata uut eesmärki määratlema vaid mõistma, millise olemasoleva täitumist tegevus toetab. Sellele järgneb juba olulisem eeltöö osa, mille toestamine on iseseisvalt väga edukalt võimalik. Lühidalt kokku võttes hõlmab see simuleeritava tegevuse kaardistamist ja lähteandmete kogumist, õigete küsimuste püstitamist ja probleemide tuvastamist ning kõige lõpuks võimalike lahenduste genereerimist. Mõned eeltööga seotud protsessid ja tööriistad on kõigile jõukohased ning seetõttu oleme mõned siin lahti kirjutanud ja ära selgitanud.

Esimese asjana on hea kui enam-vähem mõistetakse, millisena võiks teenus välja näha. Milline võiks olla see valukoht, kus digitaalne kaksik või simulatsiooni võiks olla lahenduseks. Digitaalse kaksiku keerukus ei välista, et selle erinevate komponentide tervikust eraldadamist või ainult kindlates stsenaariumites kasutamist. Vastupidiselt sellel on digitaalselt kaksikut võimalik rakendada mitmetes erinevates etappides: toote või teenuse katsetustes; uute ideede valideerimises, kus puudub võimalus anda täpset sisendinfot ning soov on saada tagasi pigem rohkem üldisemaid andmeid ja vastused lihtsamatele küsimustele. Saamaks aimu täpselt aimu võid lugeda meie teist artiklit digitaalsetest kaksikutest (https://diwid.ee/digitaalne-kaksik)

Sellised olukorrad on näiteks algses arendusjärgus olevad projektid, millest on loodud esimene kontseptsioon ja lihtne mudel, kuid soov on kiiresti mõista loodud ideede erinevaid nüansse. Samas on olukordi, kus on soov viia toimiv mudel digitaalsele kujul, et võimalda töötajatel selles läbi virtuaalreaalsuse ringi liikuda ja mugavalt tutvuda ning õppida selgeks erinevaid tööetappe. Sellises olukorras on paras luua mudel, mis on interaktiivne, aga omab ka detailseid elemente päriselust. Selge on see, et iga projekt on lõpuni täiest erinev ja sobiva programmi töötame me välja ikkagi koos teiega. Seega kui teie visioon on ebamäärane, siis kindlasti ei ole see takistuseks ühiseks koostööks. Kindel on see, et igasuguste ideede puhul on oluline, et protsess oleks üheselt mõistetav ja selge. Seetõttu on järgnev analüütilisel tööl suur kaal, et digitaalne kaksik saaks olema edukas.

Üheselt mõistetav protsess

Kõigepealt on oluline võtta eraldiseisvateks tegevusteks lahti simuleerimist vajav protsess. Selleks on tarvilik kasutada vooskeemi, mis näitab visuaalselt ja lihtsalt terviku kõiki etappe ning nendega seotud infot. Sellise meetodi kasutamine on üsna fundamentaale ja muudab lihtsamaks kaardistamise. Kõige suurem võit selle töö juures on see, et nii väheneb võimalus, kus osapooled võivad protsessi erinevalt mõista ja seda vastavalt oma nägemusele tõlgendada. Samaaegselt muutub lihtsamaks kommunikatsiooni, sest kõik olulised etapid on selgelt tähistatud ja positsioneeritud ning üheselt mõistetavad. Kasutades nn swimlane tüüpi diagrammi saab eristada ka mitme erineva osakonna või sektori ülesandeid tervikpildist.  Kindel standard selle koostamisel puudub, siiski on välja kujunenud ühine tava diagrammis kasutatavate elementide tähendusel. Näiteks tähendab ristkülik, et mingi tegevus loob lisaväärtust (materjali töötlemine, detaili koostamine); nool näitab materjali liikumist erinevate protsside vahel; ümara otsaga ristkülik tähendab ooteaega või viivitust; kolmnurk esindab laos ootamist; romb tähendab otsuse langetamist ja sellega seotud protsessi teekonna muutumist.

Oluline aru saada kui põhjalik peab diagramm olema ja millised äriosad tuleb digitaalse kaksiku saamiseks kaardistada. Näiteks SIPOC-mudel, mis võtab osadeks nii tarnijad, sisendi, protsessid, väljundi ja kliendid ning kirjeldab sellega ära ühtlasi äri toimiseks vajalikud osapooled ja tegevused ei pruugi omada tervikuna suurt väärtust simulatsiooni koostamisel. Selle asemel on mõistlik keskenduda ainult protsessile ja etapile, kus toimub füüsiline väärtuse loomine. Tasub olla loov ja kasutada just selliseid märgiseid nagu mugav on. Kindlasti ei tasu kirjeldamisel olla ülemäära keerukas, iga liigutuse esile toomine ei pruugi omada alati väärtuslikku infot, oluline on hoida diagramm puhta ja üheselt mõistetavana

Leia tegelikult põhjus

Digitaalne kaksik on midagi, millega võib teha igasuguseid trikke. Kasu saamiseks on mõistlik ennekõike selgitada välja, kus peituvad tõelised probleemid ja millistele küsimustele tuleb vastust otsima hakata. See vähendab kulusid, kiirendab üldist tööd ja suurendab teadlikust võimalikke põhjuste osas. Samuti viib see lähemale sobivale lahendusele. Järgnevad kaks meetodit on tööriistad selleks, et tuvastada ja mõista, mis võib põhjustada probleeme ja milliseid asju peaks muutma, et leida efektiivseim lahendus.

Esimene võimalik käik on võtta ette kalasaba diagramm. Aastast 1960 Ishikawa diagrammi loomine ei ole raketiteadus. Selle tööriista eeliseks on väga mitmete erinevate muutujate läbitöötamine ja nendega seotud probleemide tuvastamine. Selleks tuleb võtta üks põhiprobleem ja märkida see ära paberile. Sealt tuleb omakorda joonistada välja üks horisontaalne sirge, mis poolitab paberilehte. Sellest omakorda lõikuvad diagonaalsed jooned – viimased tähistavad probleemiga seotud faktoreid või kategooriaid. Nendeks võivad olla näiteks inimesed, juhtimine, süsteemid, varustus/tehnika, ülesanded, keskkond jne. Kirjuta need diagonaalsete joonte kohale. Seejärel hakka iga kategooriaga seotud joone juurde tõmbama uusi põhisirgega paralleeseid sirgeid, mille kohale hakka tooma välja selgitusi, mis võivad põhiprobleemi tekitada ja on seotud konkreetse faktoriga. Skeemis võib veel omakorda keerulisemaks ja põhjalikumaks minna, tuues iga põhjuse juures välja omakorda järgenvaid selgitusi või põhjendusi.

Eelnevale tööle võiks järgenda viie miks küsimuse küsimise meetod. Tegemis on väga lihtsa lahendusega, kus tuleb esitada küsimus miks probleemi põhjuse kohta ning seda saadud uue vastusega korrata. Nii lõpuks vähemalt viis korda, kusjuures võimalik on iga küsimuse puhul saada ka mitu erinevat vastust ning samuti omakorda nende puhul jätkata miks küsimuste taktikat. Tegemist on äärmiselt lihtsa vahendiga, et jõuda kiiresti asja tuumani, kuid tuleb tõdeda, et selline variant ei pruugi anda õiget lõppvastust keerulisemate probleemide korral. Erinevate ideede ajurünnakuks on selline tööriist hea ja seetõttu võib seda julget kasutada, et tekiks esimesed mõtted, milline võiks olla uus või järgmine idee, mida digitaalses kaksikus valideerida.

Esmased sammud, et digitaalne kaksik oma tegemistesse tuua, ei ole peadpööritavalt rasked. Tänu protsesside kirjeldamisele ja seejuures esile kerkivate probleemide analüüsimisele on võimalik hajutada esmast uduloori eesseisva digitaliseerimise teekonnalt. Juhul kui on tunne, et sellegipoolest sooviksid sa alustada koos meiega, siis võta julgelt ühendust kirjutades või helistades meile. Kontakt